Eesti Rügement "Tallinn"

Esimese kolme piirikaitse rügemendi formeerimisele pidi järgnema kohe järgmiste rügementide formeerimine - kindla korra ja sujuva tegevuse tagamiseks. Koos nende rügementidega oli kavatsus formeerida suurtükiväerügement, pioneerpataljon ja tagavaraüksused. Rügementide formeerimisel ülejäänud mehed koondati tagavarapataljonidesse kompaniidena, kus nad jäid ootama formeerimistöö jätkamist.

Sakslased aga ei nõustunud uute rügementide formeerimisega, samuti ei võtnud ka 20. SS Diviis mehi kohe üle. Tekkis olukord, kus kutsealused olid kokku kutsutud, kuid neile ei antud varustust ega moodustatud uusi üksusi. Loomulikult järgnes meeste meeleolu langemine, paljud ka lahkusid omavoliliselt.

Abiks tuli aga venelaste tugev surve Narwa rindel, millejärel nõuti koheselt nelja pataljoni moodustamist ja Narwa rindele saatmist. Selle korralduse alusel käskis kindralinspektor formeerida Omakaitsel neli 500 mehelist pataljoni ja koondada need 10. veebruariks Tallinna. Ühe pataljoni andis Tallinn, teise Pärnu, kolmanda Tartu ja neljanda Viljandi. 12. veebruariks olid kõik mehed koondatud Tallinna, kus nad paigutati Pärnu maanteel uude koolimajja ja Westholmi Gümnaasiumi hoonesse. Et ära hoida värskelt mobiliseeritud meeste laialisaatmist üksikute pataljonidena Saksa üksuste käsutusse, otsustati moodustada rügemendi juhatus.

Rügemendi ülemaks määrati major Rubach, adjutandiks leitnant Noorkukk, õppeala ohvitseriks kapten E.Rajaloo ja majandusülemaks kapten Kolk. Meestele anti veel välja riidevarustus, kui tuli käsk: kohe välja liikuda. Terve laupäeva öö jagati siis ka varustust välja. Suudeti anda välja ka püssid. Igasugune muu varustus ja voot jäi aga saamata.

Et teha pataljonid kuidagi lahingukõlbulikukd, moodustati neljast pataljonist kolm. Pühapäeva, 13. veebruaril 1944, varahommikul läksid esimesed ešelonid autodel teele Narwa poole. Rügemendi esialgseks nimeks pandi "Narva", kuna ta läks Narwa alla. Pärastpoole, kui selgus, et oli olemas juba pataljon "Narva", muudeti ta ümber rügemendiks "Tallinn". Esimese pataljoni koosseisu moodustasid peamiselt Viljandimaa mehed. Pataljoni ülemaks oli kapten Purre, endine ratsaväelane. Teise pataljoni meesteks olid Pärnumaa mehed. Pataljoni ülem - kapten Möldre. Kolmanda pataljoni koosseis koosnes ülejäänud kahe maakonna meestest, pataljoni ülemaks sai leitnant Parts.

Rügement paigutati ilma väljaõppeta ja äärmiselt puuduliku varustusega Narwa rindelõiku, kus ta kandis kaotusi vaenlase suurtükitulest. Kuna rügemendil puudus igasugune automaatrelvade tuli, siis oli loomulik, et vaenlane oma lennuväega sai tekitada tunduvaid kaotusi.

kasutatud materjal: "Eesti Vabadusvõitlejad II Maailmasõjas"