Eesti Põhiüksus Narwas

 

 

Et koordineerida viiele idapataljonile täiendust, võtta vastu puhkuselt saabuvaid, hooldada tervislikul puhkusel olnuid, need uuesti tarbekorral varustada ja lähetada oma üksuste juurde tagasi, selleks kutsuti ellu Estnische Ersatz-Sicherungsgruppe in Narwa. See koosnes peamiselt vanemaist ja rindeteenistuseks kõlbmatuist, keda arstlikult 185. Pataljonist välja jäeti. Üksust nimetati sõdalaste poolt Põhiüksuseks ja nii ambulants kui staap olid Hermani kindluses. Pataljoniülemaks oli sakslasest Hauptmann Wicht, mis tõlkes tähendas "Mehike". Pataljoni arstiks oli eestlane dr. S ja ülem-veltveebliks K.L. Läbisaamine sakslaste ja eestlaste vahel oli normaalne ja tagavaraüksus tegutses kuni lahingutegevus 1944. aasta jaanuaris üksuse eksisteerimise praktiliselt võimatuks tegi.

Narwa linn ja lähen ümbrus loeti tagala rindepiirkonda ja 1942. aastal anti ka Põhiüksusele välja Idasõjamedalid. Pealegi muutusid tülitavad ja kaotusi tekitavad venelaste õhurünnakud linnale juba 1942. a. talvest peale ikka sagedasemaks, kord isegi tabades Narwa jõe silda Jaanilinna ja Hermani kindluste vahel. Lõplikult hävitasid Vene lennukid Narwa 6. märtsil 1944. aastal.

 

kasutatud materjal: "Eesti Vabadusvõitlejad II Maailmasõjas"