leivakott (brotbeutel) oli iga saksa
sõduri varustuses ja kotis hoiti peale toidumoona veel
esemeid, mida võis tihedamini vaja minna (näiteks
relvapuhastuskomplekti, söögiriistasid, hügieenitarbeid,
sigarette ja muid isiklikke asju). levinuim leivakoti
mudel sõja ajal oli m31 (1931. aastal loodud), mille
vahetas 1944. aastal välja m44, mis oli 13 aastat varem
loodud koti lihtsustatud variant.
maaväe üksuste (wehrmacht heer & waffen-ss)
poolt kasutatavad leivakotid võisid olla tumehallid,
rohekaspruunid, pruunid või kollakaspruunid. lennuväe (wehrmacht
luftwaffe) omad olid tumesinised ja polizei üksuste
jaoks toodeti tumerohelisi.
koti esiklapi ülemisel äärel on kaks metallist rõngast
ja mõlemast rõngast ca. 15 cm allpool on õmmeldud kaks
nahkriba. ühe rõnga külge kinnitus metallist klambri
abil välipudel ning pudeli alumine osa fikseeriti
rihmaga nahast aasa külge. katelok kinnitati leivakotile
pikka varustuse rihma abil, mis läbis leivakoti klapil
olevat nahast aasa ja üleval ääres olevat metallist
rõngast.
tagumisel küljel olevate metallist rõngaste külge
kinnitus üleõlarihm, mida kasutati näiteks siis kui
vöörihm puudus ja ei olnud võimalik kotti selle külge
kinnitada.
üleõlarihma kasutati tihti ka muul otstarbel - näiteks
püssirihmana või "punuti" see ümber kiivri, et sinna
oksi vahele panna. |