leivakott (brotbeutel) oli iga saksa sõduri varustuses ja kotis hoiti peale toidumoona veel esemeid, mida võis tihedamini vaja minna (näiteks relvapuhastuskomplekti, söögiriistasid, hügieenitarbeid, sigarette ja muid isiklikke asju). levinuim leivakoti mudel sõja ajal oli m31 (1931. aastal loodud), mille vahetas 1944. aastal välja m44, mis oli 13 aastat varem loodud koti lihtsustatud variant.
maaväe üksuste (wehrmacht heer & waffen-ss) poolt kasutatavad leivakotid võisid olla tumehallid, rohekaspruunid, pruunid või kollakaspruunid. lennuväe (wehrmacht luftwaffe) omad olid tumesinised ja polizei üksuste jaoks toodeti tumerohelisi.
koti esiklapi ülemisel äärel on kaks metallist rõngast ja mõlemast rõngast ca. 15 cm allpool on õmmeldud kaks nahkriba. ühe rõnga külge kinnitus metallist klambri abil välipudel ning pudeli alumine osa fikseeriti rihmaga nahast aasa külge. katelok kinnitati leivakotile pikka varustuse rihma abil, mis läbis leivakoti klapil olevat nahast aasa ja üleval ääres olevat metallist rõngast.
tagumisel küljel olevate metallist rõngaste külge kinnitus üleõlarihm, mida kasutati näiteks siis kui vöörihm puudus ja ei olnud võimalik kotti selle külge kinnitada.
üleõlarihma kasutati tihti ka muul otstarbel - näiteks püssirihmana või "punuti" see ümber kiivri, et sinna oksi vahele panna.