|
Paul Mathiesen sündis Kärknas 27.03.1913.a metsniku
noorima pojana. 1921 alustas kooliteed Sipe algkoolis,
mille lõpetas 1927.a. Seejärel astus edasi Tartu
Kommertsgümnaasiumi. 1934 lõpetab Tartu
Poeglastegümnaasiumi elektrotehnika haru. Selles koolis
õppis ta õppeainena juba ka riigikaitseõpetust.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks ta ,vahepeal
Mathiesenist Maitlaks saanuna, 21-aastasena
ajateenistusse 8. Üksikusse Jalaväepataljoni Valgas.
Peale noorsõduriaega asub Maitla 1.09.1934 Kaitseväe
Ühendatud Õppeasutuste Sõjakooli aspirantide klassi
pioneeri erialale, mille lõpetab 30.07.1935. Seejärel
teenis ta portupei-aspirandina 2. Üksikus
jalaväepataljonis Tartus. Järgmisena astub ta peale
eksamite sooritamist 1937 Sõjakooli ohvitseride klassi,
mille lõpetab 12.08.1938 Lipnikuna. Teenistusse asub 3.
Üksikusse jalaväepataljoni Valgas. 24.02.1939
ülendatakse Maitla presidendi käskkirjaga
nooremleitnandiks. 1939. ja 1940.a tegeles ta ka
riigikaitsetöö korraldamise-juhatamisega Tartu
gümnaasiumides. 1940.a, kui Eesti väeosad Punaarmee
koosseisu arvati, saadeti 3. Üksik jalaväepataljon
Petseris formeeritavasse 171. jalaväepolku. Peale sõja
algust viidi 171. jalaväepolk Pihkvasse, kust liiguti
edasi Porhovi lähistele. Seal õnnestus tal end koos
kaaslastega sakslastele vangi anda. 16.07 - 7.11.1941
oli Maitla Saksa sõjavangide laagrites: Dünaburgis
(Daugavpils), Ebenrodes ja Stablackis.
Nov. 1941 vabanes ta sõjavangist ja asus 18.11.1941
astus ta teenistusse Tartus formeeritud üksikusse
julgestuskompaniisse, mis allutati 37.
poitseipataljonile. Pataljon julgestas Pihkvas Saksa
lennuvälju. 1942.a sügisel ülendati Maitla
Oberleutnant´iks. Oktoobris astus ta aga Formeeritavasse
Eesti Leegioni, mille jaoks isikkoosseisu koondamist
alustati Pihkvas. Seal määrati ta esimese 113 kogunenu
ülemaks ja saadeti kõik Poola Heidelaagrisse
väljaõppele, kuhu jõuti 13.okt. Sealt saadetakse ta
varsti ohvitseride täienduskursusele Bad Tölzi. 1943.a
aprilli alguses kursus lõppes ja lõpetanud saabusid
tagasi Heidelaagrisse. Formeeritud Eesti SS-brigaadis
sai Maitlast 45. rügemendi 1. pataljoni 3. kompanii
ülem. 1943.a sügisel osales Eesti SS-brigaad Neveli
rindel lahingutes ja Maitla võitles seal oma kompaniiga
hästi. Lahingus üles näidatud vapruse eest sai ta 8.
detsembril II klassi Raudristi. Novembris sai ta puhkust
ja abiellus 18. dets Eestis Aino Angerjas´ega, kellega
sündis 1944.a sügisel tütar Kai. 1944.a jaanuaris Maitla
haigestus ja oli veebruari lõpuni Tartus haiglas. Ta
ülendatakse varsti Hauptsturmführer´iks ja Apr 1944 saab
ta formeeritava 20. Eesti SS-diviisi 45. rügemendi 1.
pataljoni ülemaks. Sama aasta 24. juulil osales Maitla
oma pataljoniga venelaste suurrünnaku tagasilöömises
Auvere platsdarmil ja teda autasustati I klassi
Raudristiga. 29. juulil sooritas ta Sinimägedes oma
pataljoniga otsustava vasturünnaku ja sai selle eest 23.
aug 1944 Rüütliristi. Peale Sinimägede lahingut suunati
Maitla oma pataljoniga Tartu rindele Vent´i
võitlusgruppi, kus sai 23. aug õlast haavata. Ta saadeti
Tartu haiglasse ja sealt läbi Tallinna laevaga
Saksamaale. Tema abikaasal, Aino´l, koos äsjasündinud
tütrega aga Eestist evakueeruda ei õnnestunud. 1944.a
lõpuni oli Maitla Bregenzi sõjaväehaiglas. 1945.a jaan.
lõpul saab ta rügemendiülema, H. Riipalu, haigestumise
järel varsti Eesti relvagrenaderide diviisi 45.
rügemendi ülemaks. Samal ajal võitles diviis Oppelni
all. Oppelni juures jäi Eesti diviis piiramisrõngasse.
Vägede pääsemisel oli teeneid ka Maitlal. 20.04.1945
ülendati ta SS-Sturmbannführer´iks.
Peale sõja lõppu üritas Maitla koos sõduritega läbi
Tshehhimaa ameeriklasteni jõuda, kuid ta võeti tshehhide
poolt kinni ja mõrvati 10.05.1945. |
