|
Uue, senisest
kergema kuulipilduja vajadus selgus Saksamaal juba
Esimese maailmasõja päevil. Kerget kuulipildujat vajati
eeskätt tuletoetuseks rünnakul. Hoolimata Versaille´
keelavatest lepingutest alustati Saksamaal juba
1920'ndate aastate lõpus salaja uue kerge kuulipilduja
väljaarendamist. Pärast mitmeid katsetusi töötas 1934.a
"Rheinmetall´i" tehases nõuetekohase relva välja
konstruktor Louis Stange. Seeriatootmine algas juba
samal aastal. MG 34 oli esimene igati õnnestunud ja
valmimise ajal ka moodsaim universaalkuulipilduja: seda
sai kasutada nii kergekuulipildujana (laskmiseks
harkjalalt), raskekuulipildujana (laskmiseks
kolmjalgstatiivilt), kui ka tankikuulipildujana.
Tankikuulipildujal oli õhksärk asendatud õhuaukudeta
soomusvutlari-ümbrikuga. Suhteliselt mugavalt oli
võimalik vahetada ka lukku ja vintrauda. Valmistati veel
mõningaid parandatud või kohandatud eriversioone nagu MG
34/41 ja MG 81. MG 34 oli Wehrmacht´i põhiline ja
levinuim kuulipilduja Teises maailmasõjas. Kokku
valmistati kuulipildujat u. 390 000 eksemplari. Alates
1942..aaastast hakati seda aga pikkamisi asendama
paremate laskeomaduste ja lihtsama tootmisprosessiga MG
42'ga. Siiski jäeti endine relv edasi kasutusse
tankikuulipildujana, millena osutus MG 42'st sobivamaks.
Relva puudustena ilmnesid ebapiisav töökindlus, eriti
niisketes, poristes ja külmades ilmastikuoludes ja ka
seeriatootmise keerulisus ning kallidus. Ühe relva
valmistamiseks kulus tervelt 150 töötundi. Hoolimata uue
ja parema kuulipilduja kasutuselevõtust toodeti MG
34-jasid veel 1945.a ikkagi pea 20 000 eksemplari. |
|
kaliiber |
7.92 |
padrun |
7,92 X 57 mm |
kuuli
algkiirus |
755 m/s |
sihikuline
laskekaugus |
2000 m |
efektiivne
laskekaugus |
1200 m |
laskekiirus |
900 l/min
(tehniline) |
pikkus |
1220 mm |
vintraua
pikkus |
625 mm |
kaal |
11,088 kg |
|
|
|
|
|
|
video mg'st -
machinegewehr (1,62 mb) |
|
|