reaktiivpommid wurf-körper stardialustega schwere wurfgerät olid wehrmachtis kasutusel peamiselt jalaväe ja soomusüksuste raskerelvaallüksustes tuletoetusrelvana. reaktiivpommid töötati välja 1940. aastal saksamaal tootmisse läinud mitmetorulise raketiheitja 15-cm nebelwerfer 41 lihtsustatud ja tugevdatud mõjuga lahendusena. 1941. aastal tootmisse läinud reaktiivpommide stardialused valmistati algul puidust (52 kg), 1942-43 aga terasest. samuti pommide raamid, mis toimisid samaaegselt transpordipakendina ja laskeseadmena, valmistati algul puidust
(30 kg), hiljem terasest (20 kg). pomme sai välja tulistada ka ilma stardialuseta otse raamist, milleks olid viimase külge monteeritud allapööratavad jalad. balloonikujulise lõhkepeaga pommi peenemas torukujulises sabaosas asuv heitelaeng süüdati süütenööri abil. relv osutus lihtsalt käsitsetavaks, lugupeetuks ja hoolimata hajuvusest tänu võimsale laengule väga tõhusaks. süütepommi tabamus tekitas näiteks tulekahju 200 m² alale. lennates tekitasid reaktiivpommid erilist undavat heli. kokku toodeti sõja ajal 13555 stardialust, neist 4003 terasest, ja üle 821 000 reaktiivpommi. stardialuseid valmistati (eriti sõja lõpufaasis) ka üksustes kohapeal. soomustransportöörile sd.kfz. 251 valmistati spetsiaalseid pommide kande- ja stardiraame schwere wurfrahmen 40. vähemal määral valmistati veel üheteljelisele haagisele paigaldatud mobiilseid 6-raamilisi laskeseadeldisi. sõjamehed kutsusid neid laskeseadmeid mitmeti: "brüllende kuh" või "heulende kuh" (möirgav või huilgav lehm) ja "stuka zu fuss" (jalgsi ehk jalaväe "stuka"-pommitaja).