raske jalaväesuurtükk 15 cm s.i.g. 33 oli kasutusel
wehrmacht`is standardjalaväesuurtükina. sellega oli
relvastatud tavaliselt üks rühm jalaväepataljoni
raskekompaniis. relva valmistas firma
"rheinmetall-borsig" 1927. aastal le.i.g. 18 "suure
vennana". tootmisse ja relvastusse jõudis suurtükk 1933.
aastal. relva positiivseteks omadusteks olid
efektiivsus, lihtsus ja vastupidavus. negatiivsena oli
aga väikese suurtüki kohta tohutu kaal, mis tegi sageli
eesliini lähedal paikneva relva liialt kohmakaks. relva
vedamiseks kasutati tavaliselt kuuehobuserakendit
eelikvankriga või vedukmasinat, harvem veoautot.
suurtükile töötati sõja ajal välja eestlaetav
ülekaliibriline stabilisaatoritega mürsk stiehlgranate
42, mis sisaldas 30 kg lõhkeainet. relva kaalu üritati
vähendada kergemate materjalide ja muu sellisega, kuid
tulemuseks oli ainult 150 kg võitmine. transpordi
hõlbustamiseks hakati metallvelgedele paigaldama
täiskummirehve. sõja ajal hakati s.i.g. mobiilsuse
tagamiseks monteerima ka vanemate tankide, nagu pzkpfw
I, pzkpfw II ja pzkpfw 38(t) veermikele. sõja lõpul
vahetati üksustes schwere infanterie geschütz'e aga juba
sageli kompaktsete ja efektiivsete 120 mm miinipildujate
vastu. aastatel 1939 - 1945 toodeti s.i.g. 33'sid 4155
tk. |