raske jalaväesuurtükk 15 cm s.i.g. 33 oli kasutusel wehrmacht`is standardjalaväesuurtükina. sellega oli relvastatud tavaliselt üks rühm jalaväepataljoni raskekompaniis. relva valmistas firma "rheinmetall-borsig" 1927. aastal le.i.g. 18 "suure vennana". tootmisse ja relvastusse jõudis suurtükk 1933. aastal. relva positiivseteks omadusteks olid efektiivsus, lihtsus ja vastupidavus. negatiivsena oli aga väikese suurtüki kohta tohutu kaal, mis tegi sageli eesliini lähedal paikneva relva liialt kohmakaks. relva vedamiseks kasutati tavaliselt kuuehobuserakendit eelikvankriga või vedukmasinat, harvem veoautot. suurtükile töötati sõja ajal välja eestlaetav ülekaliibriline stabilisaatoritega mürsk stiehlgranate 42, mis sisaldas 30 kg lõhkeainet. relva kaalu üritati vähendada kergemate materjalide ja muu sellisega, kuid tulemuseks oli ainult 150 kg võitmine. transpordi hõlbustamiseks hakati metallvelgedele paigaldama täiskummirehve. sõja ajal hakati s.i.g. mobiilsuse tagamiseks monteerima ka vanemate tankide, nagu pzkpfw I, pzkpfw II ja pzkpfw 38(t) veermikele. sõja lõpul vahetati üksustes schwere infanterie geschütz'e aga juba sageli kompaktsete ja efektiivsete 120 mm miinipildujate vastu. aastatel 1939 - 1945 toodeti s.i.g. 33'sid 4155 tk.

 
Kaliiber 150 mm
Raua pikkus 1700 mm (11,4 kaliibrit)
Laskekiirus 3 l/min
Sihtnurgad Laskesektor +/- 11°
Tõstenurk -4°...+75°
Laskekaugus 4700 m
Mürsu algkiirus 241 m/s
Mürsu kaal 24,6 kg
Kaal 1800 kg (lahingasendis)
1825 kg (rännakasendis)
Pikkus 4300 mm
Laius 2150 mm
Kõrgus 1650 mm