miinipilduja 12 cm gr.w. 42 eeskujuks oli venemaal
valmistatud rügemendi (polgu) miinipilduja "polkovõi
minomjot obr. 1938. goda", mida oli 1941. aasta juuniks
punaarmees umbes 3800 eksemplari. sakslased said neid
sõja alates sõjasaagiks ja võtsid kiiresti kasutusele
nimetusega 12 cm granatwerfer 378 (r). relv osutus
efektiivseks, kergeks ja seetõttu vägedes ka väga
lugupeetuks. saksamaal hakati oma 120 mm miinipildujaid
tootma 1943. aastal brunn´is "erste brunner
maschinenfabrik". 120 mm miinipiluja ehitus sarnanes
põhimõttelt kerge 81 mm omaga, relv oli aga suurem,
raskem ning lisandus kaherattaline alusvanker
transpordiks, mida sai tulepositsioonil relvast
eraldada. miinipildujat veeti tavaliselt hoburakendiga
(lisandus eelikvanker), maasturitega või veokitega.
aegamööda hakkas 12 cm grw 42 vaikselt asendama
kohmakaid jalaväesuurtükke. formeeriti isegi
miipildujapataljone, mille koosseisus oli 3 12-torulist
miinipildujapatareid. kokku valmistati saksamaal aastail
1943-1945 8461 120 mm miinipildujat. |