miinipilduja 12 cm gr.w. 42 eeskujuks oli venemaal valmistatud rügemendi (polgu) miinipilduja "polkovõi minomjot obr. 1938. goda", mida oli 1941. aasta juuniks punaarmees umbes 3800 eksemplari. sakslased said neid sõja alates sõjasaagiks ja võtsid kiiresti kasutusele nimetusega 12 cm granatwerfer 378 (r). relv osutus efektiivseks, kergeks ja seetõttu vägedes ka väga lugupeetuks. saksamaal hakati oma 120 mm miinipildujaid tootma 1943. aastal brunn´is "erste brunner maschinenfabrik". 120 mm miinipiluja ehitus sarnanes põhimõttelt kerge 81 mm omaga, relv oli aga suurem, raskem ning lisandus kaherattaline alusvanker transpordiks, mida sai tulepositsioonil relvast eraldada. miinipildujat veeti tavaliselt hoburakendiga (lisandus eelikvanker), maasturitega või veokitega. aegamööda hakkas 12 cm grw 42 vaikselt asendama kohmakaid jalaväesuurtükke. formeeriti isegi miipildujapataljone, mille koosseisus oli 3 12-torulist miinipildujapatareid. kokku valmistati saksamaal aastail 1943-1945 8461 120 mm miinipildujat.

 
Kaliiber 120 mm
Raua pikkus 1866 mm (15,5 kaliibrit)
Laskekiirus 12...15 l/min
Sihtnurgad Laskesektor +/-8°
Tõstenurk -45...+84°
Laskekaugus 6050 m
Miini algkiirus 283 m/s (12cm W.Gr 42)
Miini kaal 15,8 kg (12cm W.Gr 42)
Kaal 560 kg (rännakasendis)
Pikkus ... mm
Laius ... mm
Kõrgus ... mm