kerge välihaubits 10,5 cm le.f.h.18'ga olid relvastatud tavaliselt 3 neljast jalaväediviisi suurtükiväerügemendi divisjonist. haubits projekteeriti firma "rheinmetall-borsig" poolt aastatel 1928 - 1929. suurtükidivisjonide relvastusse hakkas see saabuma 1935. aastal. relva konstruktsioon oli traditsiooniline, aga kasutusele olid võetud avatavate haaradega haarlafett, kokku pandavad-üles tõstetavad lafeti sahad ja kaheosaline hüdropneumaatiline taandurmehhanistm, mille amortisatsiooniseadmed paiknesid kaheks jaotatuna raua all ja peal. vastavalt omaaegsele tavale olid suurtükil metall- või puitvelgedega täiskummidega rattad. relv oli konstruktsioonilt lihtne ja töökindel, kuid osutus manööversõjas armee jaoks siiski raskeks ja ebapiisavalt mobiilseks. sõja jooksul valmistati suurtükist mõningaid moderniseeritud versioone, millisest olulisem oli 10,5 cm le.f.h.18(m). viimasele oli lisatud suudmepidur ja täiustatud taandurmehhanismi, mis suurendas laskekaugust 12325 meetrini. haubitsa veoks kasutati eelik-kaarikut kuuehobuserakendiga. motoriseeritud üksustes kasutati suurtükkide vedamiseks ka poolroomikmasinaid või lintmasinaid, harvem veoautosid.

 
Kaliiber 105 mm
Raua pikkus 2941 mm (28 kaliibrit)
Laskekiirus 6 l/min
Sihtnurgad Laskesektor +/- 28,5°
Tõstenurk -6,5°...+40,5°
Laskekaugus 10700 m
Mürsu algkiirus 470 m/s
Mürsu kaal 14,81 kg (kildmürsk)
Kaal 3490 kg (rännakasendis, eelikuga)
1985 kg (lahingasendis)
Pikkus 6100 mm
Laius 1977 mm
Kõrgus 1880 mm